Seadused

Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena  kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud käitumisreegleid  või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud käitumisreegleid.  Kõik seadused kokku moodustavad käitumisreeglite ehk õigusaktide kogumi. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.

Seaduste ehk käitumisreeglite mittetundmine ei vabasta karistusest.

Põhiseadus tagab Eesti rahva riikliku enesemääramise ning eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseadus ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed seda nii vabadusele, õiglusele ja õigusele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.  Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.

Tsiviilseadustik räägib inimeseks, kui eraisikuks sündimise õigustest ja kohustustest.
Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. 

Laps on alla 18-aastane inimene ehk alaealine , kellele kehtivad mitmesugused piirangud, mis täisealistele ei kehti, näiteks keeld osta ja tarbida alkoholi ja tubakatooteid. Seega on aealistel on piiratud teovõime ja piiratud vastutus.   Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja (lapsevanema) nõusolekul. Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Mis tähendab, et kui laps teeb tehingu, ilma vanemat informerimata, siis see tehing ei kehti. Alaealisest - täisealiseks saamine märgib lapse ja täiskasvanu piiri. Täisealine on inimene, kes on seaduse silmis omandanud kõik juriidilised õigused ja kohustused. Eestis loetakse täisealiseks 18 aastast ja vanemat inimest.

Valimisseadus reguleerib üldist valimisõigust. Õigus valida on Eesti Vabariigi kodanikel, kes valimispäevaks on saanud 18-aastaseks ja kes alaliselt elavad Eesti Vabariigi territooriumil.  Riigikogu liikmeks võib kandideerida iga valimisõiguslik Eesti Vabariigi kodanik, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane.

Tõstmaks noorte huvi  poliitika ja kohaliku omavalitsuse arengu vastu, muudeti 2015 a. Põhiseadust,  kus noorte valimisiga  langetati kohaliku omavalitsuse valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale. 

Lastekaitseseadus 
 peab lapseks iga alla 18-aastast isikut.   Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

Noorsootööseaduse  mõistes on noor iga  7-26  aastane füüsiline isik. Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.

Perekonnaseadus   Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abielu sõlmitakse täisealise mehe ja naise vahel. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused.  Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.   Perekonnaseaduse järgi on vanematel ülalpidamiskohustus oma laste suhtes. Lapse ülalpidamiskohustusest vabaneb vanem vaid erandlikel asjaoludel.
Vastavalt Statistikaameti andmetele enam kui 50% Eestis registreeritud abieludest tulevikus lahutatakse. Abielulahutus toob kaasa mitmeid õiguslikke tagajärgi, mis tihtipelae tekitavad ka vaidlusi, nagu näiteks:  abielu lahutamine, ühisvara jagamine, lapsele elatise nõudmine, lapse hooldusõiguse üleandmine (lapse elukoha määramine) või lapsega suhtlemikorra kindlaksmääramine, jms. 

Sotsiaalhoolekandeseadus reguleerib toimetulekuraskustes isikule  või perekonnale  abi osutamist. Laste hoolekanne toetab last ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puudust kannatavatele inimestele, mille määramisel arvestatakse ühise majapidamisega seotud ja ühisel pinnal elavate inimeste kõigi sissetulekutega. Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Töövõimetoetuse seaduse eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning  sissetuleku tagamine. Töövõimetoetuse õigus on  noortel alates 16 - eluaastast. 

Toitjakaotuspension  on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel, kelleks võib olla toitja laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane ( või alla 24 a. täiskoormusel õppija) ...

Liiklusseadus  reguleerib liikluse korraldamise Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded. Laste liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid. Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.

Saarde valla avaliku korra eeskirja ülesanne on tagada Saarde valla haldusterritooriumil avalik kord, puhtus ja inimeste turvalisus. 
Alaealisel on keelatud 
- alkoholi, narkootilise või muu joovastava aine, tubakatoote omandamine ja tarvitamine, ostmine ja edasiandmine; 
- alla 16-aastastel isikutel viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas ajavahemikus kell 23.00–6.00. Ajavahemikus 1. juuni kuni 31. august on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas ajavahemikus kell 24.00–5.00. Jaaniööl ja uusaastaööl selles alapunktis nimetatud piirangud ei kehti; 
- alla 16-aastastel noortel külastada peale kella 21.00 kohvikuid ja baare, kus müüakse alkohoolseid jooke (v.a külastused koos vanemate või täiskasvanud saatjaga);
- alaealisel prahi põletamine ilma täiskasvanu juuresolekuta;
--------------------------------------------------------------------------------------------------------
Politsei soovitab: 10 võimalust, kuidas vältida pahandustesse sattumist. 
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Seaduste mittetundmine ei vabasta karistusest. 

Karistusseadustik tuleb appi võtta siis, kui on tegu õigusvastase süüteoga, milleks on kuriteod ja väärteod.  Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal vähemalt 14 - aastane. Süüteo eest kohaldatakse põhiliselt rahatrahvi, kuid kohus võib süüteo eest kinni pidada ehk mõista aresti.  Kasuks tuleb teadmine, et kohus võib 14 - aastasele noorele määrata süüteo eest  kuni 10. a. vangistuse.  

Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut, mis on isikuvastane süütegu. Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Tubakaseadus keelab  alla 18 -aasta vanusel isikul (edaspidi alaealine) suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise. Keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele. Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata. Täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda. Alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. (üks trahviühik on 4 eurot).

Narkootikumidega seotud kuriteod ründavad sellist kaitstavat õigushüve, nagu rahva tervis. Eesti seadus ei tee vahet, kas narkootikume müüakse või antakse tasuta, karistus on sama. Narkootilise või psühhotroopse aine  tarvitamise, valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Uimastiinfo  nõustamistelefon 1707  ja  (täiesti tasuta nagu 112 ja 110 igast telefonist.)

Hasartmängu mängija peab olema füüsiline isik. Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Loteriid ei tohi mängida alla 16-aastased isikud, kõiki nimetatud nõuete rikkumist võib karistada  rahatrahviga kuni 200 trahviühikut  (üks trahviühik on 4 eurot) või arestiga.

Alkoholiseadusest tulenevalt on alaealisel  alkohoolse joogi tarbimine keelatud, samuti ei tohi alaealist rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga. Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Laps ja noor!
 Kui Sul on probleeme, millele Sa otsid lahendust; kui Sa tahad saada vastuseid enda küsimustele; või kui sul ei ole kedagi, kellega jagada enda muresid või Sa ei taha seda teha kellegagi isiklikult silmast-silma kohtudes siis vali nõustamine telefoni teel:  

Igal ajahetkel on Sul võimalik ühendust võtta veebikonstaabliga.
USALDUSTELEFON  Tel. 126 (eesti) kella 16:00-st kella 02:00-ni.
NOORTE VESTLUSLIIN   Tel. 646 1111
OHVRIABI  658 5087, 673 3854 Tp k.09:00-st 18:00-ni  
Vastuvõttule võib tulla (ettehelistamisega) E. 13:00-st 18:00ni K. N. 10:00-st-14:00-ni.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Pärnu 62, 86304 Kilingi-Nõmme | tel. 4492755, e-post: kivake@saarde.ee

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| Sisene